Eesti Muusikaõpetajate Liit – 25-aastane

Ajalooline ülevaade

Antud info on avaldatud Eesti Muusikaõpetajate Liidu 20. aastapäevaks!

 

View Fullscreen

 

Eesti Muusikaõpetajate Liidu loomise idee sündis Eesti Kooriühingus 1990. a. kevadel , selle ellukutsujaks oli Paul Raud, eeskujuks 1988. aastal taas tegevust alustanud Eesti Meestelaulu Selts. Algatusgrupp, millesse kuulusid Aarne Saluveer, Taavi Esko, Külli Puhkim, Inge Raudsepp, Ene Kangron, Ilme Indas, Koit Kirber jt pöördusid õpetajaskonna poole üleskutsega „Head õpetajad! Kui teie süda valutab eesti muusikaõpetuse tuleviku pärast, olete oodatud Tallinna Õpetajate Majja“. Kogunes ligi 80 õpetajat üle vabariigi, kus arutleti vajaduse üle koondada muusikaõpetajad aineliiduks, hakati seadma eesmärke ja ülesandeid.

 

Vaadates üle 20-aasta tagust põhikirja, võib öelda, et juba tollased tegutsemispõhimõtted olid tulevikku vaatavad ning hakkasid realiseeruma aasta – aastalt erinevate koosseisudega 3-liikmeliste juhatuste eestvedamisel. EMÕLiidu esimeesteks on olnud Aarne Saluveer (1990-1995), Ene Kangron (1995-2002), Elin Ots (2002- 2008), Janne Fridolin (2008-2014), Kadi Härma (2014 - k.a); esimehe asetäitjateks Ene Kangron ( 1990-1995),Aarne Saluveer (1995-1998), Külli Puhkim (1998-2002), Lydia Rahula (2002-2005), Janne Fridolin (2005-2008), Kadi Härma (2008-2014), Alla Eenma (2014-k.a); vastutavaks sekretäriks Inge Raudsepp (1990-2008) ja Aive Skuin (2008-k.a).

 

Läbi aastate on kandev roll olnud laiendatud juhatusel, millesse on kuulunud erinevate valdkondade juhid: muusika üldhariduskoolis, muusika vene õppekeelega koolis, rahvusvahelised suhted, Orffi-sektsioon, Kodaly-sektsioon, muusika süvaõpe, eelkoolimuusika, instrumentaalmuusika, koolikoorid, noortesektsioon, liikmemasude haldur, KÜ muusikatoimkonna liige. Liidu tegevuse tähtsaim lüli on kindlasti volikogu, kuhu kuuluvad linnade ja maakondade esindajad.

 

Juba algaastatel nähti Liidu tegevuse põhieesmärkidena muusikaharidusliku tegevuse koordineerimist ning arendamist, muusikaalaste kontaktide edendamist, muusikaõpetajate huvide kaitset. Eesmärkide realiseerimisel peeti oluliseks kontsertide, festivalide, konkursside, seminaride ja sümpoosionide korraldamist; stažeerimise, kvalifikatsiooni tõstmise organiseerimist Eestis ja teistes riikides; üksikisikute ja kollektiivide esindamist Eestis ning teistes riikides; ainealase info vahendamist; õppematerjalide koostamist; sihtotstarbeliste fondide moodustamist, stipendiumide ja preemiate väljaandmist. Kesksel kohal on olnud ka suhted meediaga. Esiletõstmist väärivad muusikahariduslikud saated ETV-s , sarjad „Kõik võib olla muusika“, „Vahva mees, kes pille teeb“ jt.

 

1990-tel Liidu poolt ellu kutsutsud koolikooride/puhkpilliorkestrite konkurss-festivalide traditsioon (1992 Põltsamaa – lastekoorid, poistekoorid ja puhkpilliorkestrid, 1994 Tallinn – mudilaskoorid; 1995 Saaremaa – noorte segakoorid, 1995 Vändra – naiskoorid) on kandunud tänasesse päeva , nende läbiviijaks on Eesti Kooriühing. 1996. a. sai alguse konkurss-festivalid „Muusika minus ja minu ümber“ ning Instrumentaalansamblite – ja orkestrite konkurss festivalid , mis toimuvad siiani üle aasta Kehras. 2003. a. alustas oma tegevust Liidu juures Üleriigiline Lastekoor, mille peadirigendiks oli aastatel 2003-2013 Lydia Rahula. 2013. aastal kasvas sellest välja Eesti Tütarlastekoor, kelle dirigentideks on Ave Sopp ja Ulrika Grauberg.

 

Oluliseks kujunes Liidu tegevuse algaastatel õpetajate täiendkoolitus nii kodu- kui välismaal. Hakkasid toimuma suvekoolid , kus esinesid ka välislektorid, samuti seminarid, teabepäevad jm. 1990-tel jõudis Eestisse taas Carl Orffi pedagoogika ning 1992.a. toimus juba esimene rahvusvaheline koolitus Eestis, mille läbiviijateks W. Hartmann (Austria), O. Mattio (Itaalia) , S. Perkiö (Soome). Eesti õpetajatel avanesid võimalused osaleda Orff-kursustel Soomes, Austrias, Inglismaal jm. 1993.a. sai Tartus alguse Sügispäevade traditsioon, mis tänaseks on läbinud kõik linnad/maakonnad. 1996.a. toimus Liidu esimene õppereis, mis tänaseks on õpetajad viinud tutvuma erinevate riikide koolimuusika ning kultuuripärandiga: Saksamaa, mitmel korral Austria, Itaalia ,Hispaania ja Inglismaale; Sotimaa, Ungari, Prantsusmaa, Iirimaa, Wales, Kreeka, Portugal, Baierimaa. 1990-sse jääb ka meie koorijuhtide esimene osalemine Europa Cantatil Saksamaal, Markt Oberdorfis. 1997. a. alustas tööd EMTA täiendkoolituse osakond, kellega on koostöö kestnud tänaseni .

 

Võib öelda, et 90-te lõpuks oli Liit end teadvustanud organisatsioonina Eesti hariduselus. Liidu sektsioonide tegevus oli välja arendatud ja plaanipärane, Liidu esindajad olid kaasatud õpetaja kutseküsimuste arutellu ning õpetajate atesteerimisse, valminud oli muusikaõpetaja kutsekirjeldus. Oli rajatud alus mitmetele tänini kestvatele traditsioonidele.

 

2000-tel said alguse üleriigilised muusikaolümpiaadid, mis on jõudnud ka Euroopa tasandile – 2012. aastal toimus Tallinnas esimene rahvusvaheline muusikaolümpiaad.

 

Jõudsalt on arenenud Liidu välissuhted Ene Kangroni eestvedamisel, mis 2009.a. tipnesid EAS-i rahvusvahelise konverentsiga „Muusika koolis ja väljaspool kooli“ Tallinnas. Liit on rahvusvahelise koolimuusika organisatsiooni EAS (European Association for Music in Schools) liige.

 

20 tegevusaasta jooksul on headeks koostööpartneriteks olnud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kooriühing, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Muusikakoolide Liit, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Eesti Kontsert, Tallinna Filharmoonia, Eesti Pärimusmusika Keskus. EMÕLiit on Riho Pätsi Koolimuusika Fondi ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste Sihtfondi asutajaliige.

 

Liit on avaldanud tänu ja tunnustust koolimuusika edendamise eest auliikme staatuse omistamisega. Tänaseks on selle pälvinud prof. Peep Lassmann, prof. Olav Ehala, EmProf. Maie Vikat, Tiia Palmaru. Ando Kiviberg, Inge Raudsepp, Ene Üleoja ja Ene Kangron.

 

Eesti Muusikaõpetajate Liidu 20. aastapäeva pidulikul kontsert-aktusel tõdeti, et meil on olemas tegutsemistahe, ettevaatav pilk tulevikku, koostöötahe – seega kõik, et muutuksime veelgi tugevamaks õpetajaid koondavaks ühenduseks.

 

Janne Fridolin

Eesti Muusikaõpetajate Liidu esimees 2008-2014